NARRATIVA QUECHUA ACTUAL DE BOLIVIA / La escritura desde otros territorios 

                                                                                                                                                          Pablo Landeo Muñoz[1]

JINÉS CORNEJO ENDARA, al publicar el extenso relato Saqapa (2013), hizo una de las mayores contribuciones en toda la historia literaria quechua de Bolivia. En efecto, Saqapa[2] / El cascabel, es un cuento memorable con el que por vez primera me enfrenté al quechua de Bolivia, en la variante de Amarete, Hatun Ayllu donde nació Jinés. La lectura inicial fue difícil, luego vinieron las relecturas para comprender el texto, sin acudir a la versión española; el placer y las experiencias emotivas, fueron intensos, es decir, una recompensa merecida al esfuerzo.
            Se desconoce la suerte de Saqapa en Bolivia. Quienes estamos vinculados a las literaturas en quechua, nada sabemos de la suerte que tuvo este libro. A mi entender fue una oportunidad desaprovecha por quienes dicen impulsar la educación intercultural bilingüe, desde las literaturas andinas, pues pudo haberse discutido y reorientado el destino de este programa educativo y de la propia literatura en quechua de Bolivia. Saqapa es un relato histórico asociado a la memoria colectiva de los ayllus quechuas, es también un relato de aventuras donde el personajes principal debe enfrentar una seria de adversidades para restituir al ayllu, la semilla del maíz que desaparece por acción de ciertas enfermedades, que simbólicamente podría aludir a la modernidad y sus hábitos alimenticios que condenan al olvido las tradicionales formas de alimentarse en los Andes.  Saqapa es también identidad porque habla de los hombres quechuas de Bolivia, de sus usos y costumbres, de sus leyendas y ficciones. En el país altiplánico, a la fecha, se produce y publica literatura quechua con cierta regularidad; sin embargo, ella es sosa, carente  de vitalidad argumentativa, incapaz salir de los espacios comunes; plena de neologismos innecesarios, responde a los intereses políticos actuales.
          Atuqpa Chupan[3] tuvo la satisfacción de contar con una colaboración de Jinés Cornejo Endara que fue publicada en el N° 4, se trata del cuento “Kiristianu tiwla” / “El zorro que se hizo cristiano”. Contestatario, lúcido y sin ataduras a clase política alguna, Jinés aprovecha de personajes literarios como el zorro, la lechuza, etc. para satirizar y descubrir la realidad de nuestras sociedades andinas (no únicamente boliviana, sino andina, en general). En este contexto, la religión católica no se salva de las pullas de Jinés porque ella es responsable histórica de muchos males que nos carcomen la consciencia y el pensamiento. El cuento propone finalmente, que seamos igual que la lechuza,  del cuento de Jinés, capaces de reflexionar y cuestionar el sistema social imperante, aun desde nuestra supuesta oscuridad.
          Jinés Cornejo habita en París, desde hace mucho tiempo; gran conversador, irónico y siempre rebosante de humor.  A los nueve años lo matricularon en una escuela primaria de Charazani (departamento de la Paz), donde sufrió las consecuencias de la escuela en castellano, cuando su lengua materna era el quechua. Ahora recuerda con humor muchos pasajes de su infancia, escribe en su lengua materna y anuncia la próxima publicación de su novela Sapa Chiwanwaya. Nos dice que escribe en quechua para nunca dejar de sentirse un hombre de los Andes.  Esta es una oportunidad para conocer el espíritu contestatario de Ginés y saborear de su buena literatura.





[1] Pablo Landeo, co-fundador y director de Atuqpa Chupan Riwista. En 2016, publicó Aqupampa / Arenal, para el Perú, la primera novela en quechua, sin traducción al español. A la fecha se desempeña como profesor de quechua en el Instituto Nacional de Lenguas y Civilizaciones Orientales, en París.  
[2] Ginés Cornejo Endara. Saqapa / El cascabel. Edición, quechua-español, traducción de Lydia Cornejo y Janet Toranzo. Plural Editores. Bolivia, 2013; 96 pp.
[3] Jinés Cornejo Endara. “Kiristianu tiwla”, en Atuqpa Chupan Riwista, Wata 4, Yupa 4. Lima 2016-2017, pp. 42-43.

Kiristianu tiwla
Jinés Cornejo Endara
Athun ayllumantas Tukuqa sipas taripaq llaqta wayq’uta purikuq. Chay ñanpis uq tatawan tupaykuq, qhawariq. K’ita ripuq Tiwlallatas ñawinpiqa rikhuriq. Tukuqa:
–Tiwla, imatataq kaypiri ruwachkanki? Ñuqaqa “maytachá ripun” niykimariqa –niq
Tiwlataqa.
–Manan, chana, kaypin yachakupuni. Tatakuran uywakupuwan, kastilla simiyuq, kiristianu runan kapu­ni –nispa willarikuq.
Tukuqa:
–Imataq kiristianuri? –nispa tapurikuq.
Tiwlaqa niq kasqa:
–Risawan suti jap’iqaq runan kiristianuqa. Ñuqapas José kapuni, liyta, qillqayta yachaqachipullawankutaq. Kunantaq katikistata chayaykuchiwanku salqa runaku­na kiristianuman kutichinaypaq. Minchhan Athun ayllumanpas lluqsimusaqku Jisukiristu riqsichiq, kay­jina kurustan apamusaqku –nispa qulqi kurusninta kunkanmanta aysarqurispa rikurichiq–. Qantapas ñu­qan llaqtamasiytajina kay kurusniyta much’aykurichis­pa sutichaykusqayki. Manañan “Q’illu Ñawi Tuku” ni­sunkichiqchu, “Paloma de Oro” kapunki. Usqullupas “Gato Felino” kapullanqataq.
Tukuqa sunqu nanasqas tiwlataqa qhawariq:
–Imaynataq chayna rikch’aq simikunata niwanki? Kunitan Usqulluman chay simi rimasqaykita willaykumusaq, jap’ir­quchisqayki. Tukuy runaq rikusqan warkuykuchisqayki. Ama chhaynakunata t’anpayawaychu! –nispa phiñaykukuq.
Tiwla:
–Tata, sipichiwaypas ñak’achiwaypas, ñuqaqa mana jayk’aqpas wañusaqchu. Diospaq wawanmi kapuni –niq.
Tukuqa:
–Imaninki? Willamullasaq ari –nispa askichakuq.
Tiwlaqa:
–Chana tata, amaraq siqaychu –nispa jap’iykuq–, qanqa atuqyakusqayta yuwachkanki! Maypi tiyasqaytapas rikurichimusqayki –nispa tatakuraq mana yachasqan inlismanqa pusaykuq.
Santukunata kuruskunata tatakuraq misanan p’achakunata kanpanillata ima qhawachiq. Tukuqa pas­ta uya santukunata kurusta rikuspaqa ukhuntas “ras ras” niq. Inlis sukumallata uyarispaqa ña jap’isqatas yuwakuq.
–Jaku! Jaku tiwla! Tatakurataq jap’iwaswan! –nispa mancha-mancha phawarqumuqku.
Tiwla astawan Tuku mancharichinapaq tatakuraq muyu ispijunta pakamanta apaqarqumuspa inlis punku­pi kaymantajina tukuq uyantaqa qhawaykuchiq. Tukuqa uyanta rikurqukuspaqa chhiqatas mancharikuq:
–Chuy, muru alqu! Imawantaq chhaynata yanawan­ki? Imatataq apaykachanki? Imatataq rikuchiwanki? Ñawiytaraq ch’amakachiwanki! –nispa thuruchakuspa Tiwlamanqa jayt’anapaq p’inkiq.
Tiwlaqa: –Ama! Ama chana! Phukllapayarichkaykin –asispa is­pijutaqa karumantajina rikurillaqtaq.
Tukuqa sunqunpis: –Imaynatan qichurquyman? –nispa muchphaykuchkaq.
Tiwlaqa jinapis: –Kayqa ispijuqa chana, qanpas makiykiwan qhawari­kuy –nispa chinpaykuq.
Tukuqa ispijutaqa p’anaq jap’iq qichurquq, phawari­chiq. Tiwlaqa: –Imanantaq? Chana tata, ama qichuwaychu! Manan ñuqaqtachu, tatakuraq ispijunmi. Angelito mío, Paloma de Oro, no me pongas en penitencia –nispa qasipuni waxakuq.
Tukuqa uqta wichayta chinkaykuq. Athun aylluman lluqsispas Usqulluta ispiju k’anchaywan tuta paqariyta ma­chkhaq. Tukuqa Usqulluta mana tarispas paqariysiychiña lluqsimuyta puñunan machayta chayapuq. Usqulluqa:
–Pitaq chayamun? Qanchu kanki chana tata? –nispa rikch’arirquq.
Tukuqa: –Arí tatay! Ñuqan kani, chaytukuyta machkhay­ki, kaypimá kachkasqankí! K’ita tiwlawanmi llaqta wayq’upi tuparqumuni. Tatakurakuwanmi tiyapusqa, kastilla simiyuq, kiristianun iman kapusqa. Kayjina ma­chay inlisman iman pusaykuwan! Santukunata kurusta rikuchiwan. Kay ispijuwan iman uyamanta k’ancha­ykuchiwan, chaytan qichurqumuni. Qanpas uyaykita qhawarikuy –nispa ispijutaqa Usqulluman jaywaq.
Usqulluqa ispijuta jap’iq, uyanta qhawarikuq. Ta­takuraq ispijuntaqa urayta richiq, ispijuqa “llip’iq llip’iq” t’ikrarikuspas urayta chinkaykuq.
–Tata, chay yachamusqayki simi manan allinchu. Imaynataq athun ayllupi tiyakuq runari kiristianuman­ri kutiswan? Chay simiykita q’ala runaman willamu­saq. Waxarikumusaq: “Q’aya p’unchaysi tatakurakuna llaqtamanta lluqsimunqa, warak’ayuq, k’aspiyuq saya­rimuychiq! Rumi ch’iqchi chay mistikunata qatirisun! Chay muru chupa k’ita Ch’uñulutataq alqukunawan jap’iykuchisun! Iskaynin ninrinta qallunta mururpa­risun! Uqtawan manaña mistikunawan k’uskinakuqta ruwarqusun. Ima kaqtinqa Ankan qaparinqa, sayari­munkichiqpacha. Imaynataq santukunawan kuruswan­ri pachamamatari qhillichachiswan, kiristianumanpas kutiswan?” niykumusaq. Q’ala ñuqapi iñiqkunaman, Usqulluqa usqullun ichaqa kani! –nispa phiñaykukuq.
Tukuqa: –Jinapuni tatay! Sayarichimuy! Kay pachamamanta phur­muq wawajina jark’akusun –nispa astawan q’apachaykuq.
Usqulluqa nisqanjinapunis waxarikumuq, q’ayan­tintaq apachita patapi Ankapiwan suyaykumuqku. Us­qulluwan ankawanqa pakamantas ñantaqa qhawaqku. Ñawinkupis Tiwla ñaypaqta qhawarqumuq, qhipanta­taq iskay silla mulakunaqa qhawarqumuqllaq. Usqullu­qa allinta qhawariq.
–Anka, askichakuy! Jaqayñapuni chinpamunqaku! Puriy! Willamuy! “Jamuchkankun” nimuy! –nispa ka­charparimuq.
Tiwlaqa ñaypaqtas Athun ayllumanqa kurusta riku­chikumuspa kanpanillata chinliqichispa qhawarqumuq. Jinapis rumi ch’iqñiqa jatariq. Tiwlaqa qasipunis “Ñu­qan kani, diospaq wawantan pusamuchkani, chayta­taq wañurquchiwaqchiq!” nispa waxakuchkaq. Jina waxakuchkaqta alquwanñataq kachaykuqku. Tiwlaqa alqukunaq jap’isqan kurusta wikch’uspa kanpanilla aysarisqa phawariq, mach’a apachitata chinkaykuq, ta­takurakunataq ñanta pantaspa Apurwaya wichayniqta chinkaykullaqtaq. Kiswarayuq panpapi k’aq k’aqñataq iskayninkuta jap’irquq. Tatakura qatiq runakunaqa warmi p’achayuq ayakunatas aysariqku. “Imaynataq kaykunari?” nispa p’achankuta aqsutajina qullpurispa qhawaykuqku. Paykunatajinas taripaqku “Kay misti ayakuna asnayninkuwan, phiru masinkuta waxan­man” nispa. Ukhuq ukhunta jutk’uspa iskay paltata tatakurakunataqa p’anpaykuqku. Silla mulakunataq mistikunaq chakinpi atiykullaqkutaq.
Nispallan tapukusqaypi willawanku.


Comentarios

Entradas populares